Suveigatsus

Rohuliblesi silitan, neid läbi sõrmede lastes,
end nagu rohu paituses, helluses kastes.
Need õrnas tuulepuhangus kaarduvad
ja liblikad kergelt lilleõitele maanduvad.

Kõrred riivavad kelmikalt mu sääri
ja tuul tõstab üles vargsi kleidi ääri.
Looduse lainetes juuksed mul voogavad.
Lillelised tunded õitena minus voolavad.

Õnnejoobes tuulega ma edasi tuiskan,
enda ümber õhku õietolmu ma puistan.
Mesimummiga koos teen oma tiire,
aeg on vallatult vaba, tal polegi piire.

Läbi heinamaa, läbi avara avaruse.
Looduselt õpin nii mõnegi kavaluse.
Mõnusalt puhata, päike paitamas keha.
Nii hea, nii hea on mitte midagi teha.

Kõrred riivavad kelmikalt mu sääri
ja tuul tõstab üles vargsi kleidi ääri.
Looduse lainetes juuksed mul voogavad.
Lillelised tunded õitena minus voolavad.

Ülle Rand
21.12.25.a.

Видео Suveigatsus канала Tõnu Meldre