Evelin Poolamets: Eesti ei pea kinni maksma kümnete tuhandete desertööride mugavuselu Eestis

Peaministri vastuseid kuulates jääb mulje, et Eesti ei kavatsegi Läti ja Leedu eeskuju järgida ning hakata täie tõsidusega Eestisse saabunud Ukraina meeste sõjaväekohustust uurima. Ei ole kahtlust, et praegusel ajal, kui info levib välkkiirelt sotsiaalmeedia vahendusel üle riigipiiride, saavad väejooksikute erikohtlemisest kiiresti teada nii need Ukrainast lahkunud mehed, kes elavad Venemaal, kui ka need, kes plaanivad Ukrainast ebaseaduslikult lahkuda. On selge, et need inimesed ei ole Ukrainale lojaalsed. Veelgi enam, mõned neist võivad olla meile julgeolekuriskiks.

Ukraina suursaadik Mariana Betsa rõhutas, et ukrainlased tuleb koju tagasi saada, et riiki kaitsta ja üles ehitada. Suursaadik ütles, et Ukraina vajab peale sõja lõppu kindlasti oma inimesi tagasi, et riiki üles ehitada, ning tunnistas, et riigist lahkunud sõjaväekohuslastest noorte meeste tagasisaamine on probleem. Eesti valitsus peaks palju aktiivsemalt aitama Ukrainal oma sõjaväekohuslasi välismaalt tagasi saada. Neile on igat oma inimest vaja, et võita. Eesti valitsus peab täie tõsidusega tegutsema ja võtma kasutusele meetmed, et Ukrainast tulnud sõjaväekohuslased kodumaale aidata. Eestil on kohustus Ukraina valitsuse ees, et nad kodumaale saata agressoreid tagasi lööma. Seda ootab Ukraina president, Ukraina valitsus ja Ukraina rahvas.

Postimees kirjutas aprillis kulturismitreenerist Dmitri Soloveikost, kes kolis Eestisse Ukraina sõja tõttu. Ajakirjanik küsis, miks suur ja tugev mees rindel ei ole. Dmitri ei häbenenud oma otsust. Ta leidis, et elu on meil ainult üks, ja otsustas, et lahkumine on ainuõige valik. Miks just Eestisse, küsis ajakirjanik. Dmitri vastas avameelselt, et Eestis köitis teda enim võimalus rääkida oma emakeeles. "Ma ei teadnud Eestist midagi, sõber kutsus mind selle väikese riigiga tutvuma. Siia saabudes ei oodanud ma, et siin on nii palju inimesi, kes meist aru saavad ja vene keelt räägivad," ütles Dmitri, kes räägib nii ukraina kui ka vene keelt. Millist eeskuju annavad sellised väejooksikud, võiks öelda, meie oma inimestele, meie noormeestele, kes lähevad kas või Kaitseliitu või võtavad osa nendest samadest väeõppustest, kui nad näevad, et sõdimise aseme saad sa minna naaberriiki või kõrvalriiki peegli ette enda lihast kasvatama? Eesti naised peavad oma mehed ja pojad saatma kodumaad kaitsma. Aga sellised desertöörid ju ei anna selleks moraalset õigustust.

Lugupeetud minister, kas see ei ole julgeolekuoht ning käitumise eeskuju andmine Eesti sõjaväekohuslastele, et tehke samamoodi, pange jooksu, kui oht läheneb? Arvestage, et jutt on meie liitlase Ukraina sõjalisest toetamisest. Koalitsioon ei väsi märkimast, kui palju Eesti on Ukrainat sõjaliselt toetanud. Kas see, et ligi 10 000 Eestis elavalt mobilisatsiooni alla kuuluvalt mehelt ei küsita sõjaväekohustuse kohta, ei olegi Ukraina kaitsevõime õõnestamine? Paraku just sellega ongi tegu. Samal ajal koormatakse ebaõiglaselt Eesti maksumaksjaid. Ebaeetiline on panna Eesti naiste peale kohustus kinni maksta mugavuspagulastest desertööride hea elu. Samal ajal teeb koalitsioon kõik, et lasterikaste perede toetamist jõuliselt vähendada, ning murravad neile antud lubadused.

Lugupeetud peaminister, ma ütlen, kust leida raha lasterikastele peredele. Ei, Eesti ei pea maksma kümnete tuhandete desertööride mugavuselu Eestis kinni.

Видео Evelin Poolamets: Eesti ei pea kinni maksma kümnete tuhandete desertööride mugavuselu Eestis канала Aadu Birnbaum